26.september – Lagose kant


Tänane plaan oli Portimao lähedal olevaid kohti uudistada. Siinkandis on väga palju randasid, kus on kaljuseinad, või mingid kivimoodustised vees või mõned looduslikut kaared, kust saab alt läbi kõndida jne – valida nende vahel oli raske :) Panime paar huvitavamat neist kaardile ja otsustasime, et sõidame Lagose suunas. See on veel üks veidi suurem alula siit läänepoole. Aga enne tegime siin lähedal kohvikus väikese hommikusöögi – võikud ja croissantid.

Esimene peatus oligi Lagose lähedal olev Ponta de Piedade. Siin saab ülevalt tuletorni juurest alla kaljudele ja kaartele ja ookeanile vaadata. Täitsa alla läheb trepp ka, aga seal randa ei ole, saab niisama lähemalt uudistada. Siin on mitu kaart kust saab paadi või kajakiga alt läbi sõita ning meri on erinevaid sõidukeid täis – neid on ülevalt põnev vaadata. Teeme siin iga külje pealt pilte, praeme natuke päikese käes (31 kraadi) ja otsustame varsti, et liigume edasi. Üks põnevam rand oli veel sisse pandud, aga seal oli lootusetu parkimist leida ning otsustasime, et teeme hoopis Lagoses tiiru.




Panime auto parkimismajja ja läksime linna peale kolama. Kõik kohad on turistipoekesi täis ning peaaegu iga tee linnas on lihtsalt restoranide väliterrassid reas. Jalutame niisama (varju hoides) ringi. Natukese aja pärast hakkame juba söömisele ka mõtlema ja leiame ühe päris asjaliku meretoidu menüüga koha, kus Pirje proovib sinikarpe vahuveinikastmes, mis olid väga suured ja head. Ja muidugi pärast söömist teeme veel ühes pastelarias peatuse ja sööme magustoiduks mõned pasteis de natad koos mango milkshake'i ja jääkohviga.

Sinimerekarbid


Jalutame siin linna peal veel edasi, linna merepoolses küljes on üks väljak purskkaevudega, veidi jalutame ka merelt sissesuunduva kanali ääres. Leiame ka ühed vanad müürid (mauride ehitatud) väravaga, kust läbi jalutame. Siin juba omajagu oldud ka, võtame auto ja liigume edasi.

Väljak purskkaevudega

Sõidame nüüd suunaga Portimao poole tagasi, veidi enne seda on rand nimega Praia dos Tres Irmaos. Siin on nüüd seda kõike – kaljusid, kaari, koopaid (millel enamusel ka laes veel valgusava), ja muidugi lõpmatus koguses igasuguseid karpe, mida meri kaldale uhub. Ühtedel on siin rannas just ka koos külalistega pulmatseremoonia, mis kestab just täpselt sama kaua kui meie ranna teises otsas ringi jalutame, st tagasi minnes on ka nemad juba lõpetanud.
Praia dos Tres Irmaos
 

Pirje korjab siit mitu kilo (jep) erinevaid karpe – neid tuleb siin iga lainega juurde sisuliselt. Oleme juba siin kaljude vahel enda arvates peaaegu serva jõudnud, kui leiame väikes kivinuki, kust inimesed üle ronivad. Läheme siis ka ja seal teiselpool kaljut on veel üks suur rand erinevate kaljunukkidega. Korjame veel teokarpe ja uudistame koopakaari. Kott läheb juba karpidest raskeks ja hakkame tagasi kõndima.

Karbikott käes


Käigud

Ava koopa laes

See osa rannast oli peidus, pidi veidi üle kivide ronima
Teeme veel väikese poepeatuse ja öömajja tagasi – karbid vajavad liivast pesemist!

Karpide pesemine 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

23.september – Sintra ja maailma lõpp

Kujutis
Täna tahtsime minna Sintra'sse. See on rahvuspark, kus on mitu päris märkimisväärset eelmiste ajasute lossi ja paleed, paljudel neist juures ka suurejooneline aed. Lugesime kõigi kohta neist ja panime enda arvates kaks kõige ägedamat kirja. Hommikul hakkasime juba 9st sõitma, et üsna varakult sinna jõuda. Esimene neist oli Palace de Monserrate. Jõudsime siia paar minutit pärast avamist, ja inimesi peaaegu ei olnudki. See hoone seal on vist ehitatud umbes 18. saj lõpus, kuigi väikseid kabeleid oli seal territooriumil ennegi. 1863 ostis selle ära inglise tekstiilitöösturist Francis Cook, kes seda ka taastama ja edasi ehitama asus. Tema lasi sinna ümber ehitada ka temaatilised aiad. Kõnnimegi esimesena paleehoone juurde – see on kuidagi kompakne ja samas disainilt õhuline, esimene selline mõisamoodi hoone, milles võiks isegi elada. Hoone kahes otsas on ümarad madalad tornid, sees päris keskel on purskkaev ja sealt lähevad kahes suunas pikad kaunistustega koridorid, kuhu paist
Lisateave

28.september – Marque de Pombal ja Cais do Sodre

Kujutis
Täna oli selline rohkem lebotamise päev, magasime kaua ja läksime majast välja ka suht hilja. Täna oli Lissabonis palavam kui ühelgi päeval siiani, isegi varjus oli üsna palav olla. Igatahes sõitsime metroo ümberistumisega Eduardo VII parki. See on selline suurem park, kus on keskel allee suunaga alla linna poole. Alle otsas on Marque de Pombal monument, mis on siin monumentidega üle kallatud linnas üks uhkemaid. Ülevalt vaadates on näha nii park, monument kui ka linn ja jõgi. Marque de Pombal monument Eduardo VII park Monumendist edasi läheb allapoole pikk sirge tänav Avenida de Libertad, millel on keskel eraldi riba puudega, kus on vahepeal ka kohvikuid. Täna oli siin pargis palju laudu müüjatega, müüdi igasuguseid asju suveniiridest antiigini. Uudistasime kohalikku nodi ja Pirje leidis endale ka üht-teist. Tänav jõuab välja peaaegu Rossio väljaku juurde. Käisime siin kõigepealt ühes postkontoris ja tasusime ära Algarves kogunenud automaatsete teetollide maksud ni
Lisateave

18. september - saabumine

Kujutis
Täna hommikul oli äratus enne kella 4, ajasime ennast vaikselt püsti ja sõitsime taksoga lennujaama (ühtegi Uberit ei olnud saadaval). Tallinna lennujaamas ei olnudki vist kunagi nii palju inimesi näinud – turvakontrolli saba oli nii pikk, et automaatväravast, kus sa oma pardakaarti näitad, ei mahtunud sissegi, sest teisel pool olid inimesed vastas. Aga järjekord liikus kiiresti ja varsti olimegi lennujaamas sees. Seal oli ka inimesi palju, vähemalt 2 charterlendu läks üsna ühel ajal, üks Antalyasse ja teine Santorinile. Meie Air Balticu lend see-eest oli üsna tühi. Päike oli ka just tõusmas ja kui õhku tõusime veel üsna pimedas, siis varsti hakkasid pilved roosaks minema ja päike tuli välja. 2,5 tunni pärast olimegi Brüsselis, kus oli parasjagu ainult 6 kraadi. Siin oli meil mitu tundi aega – sõime natuke (hirmus head vegan-salatit kinoa ja seenehummusega), vaatasime poodidesse ja uudistasime hiigelsuurt valikut Belgia šokolaadist. Brüsseli lennujaam on maailma suurim sokolaadi
Lisateave