Täna oli selle puhkuse
kõige varasem äratus, sest plaanisime 8.30 startida (tegelikult
hakkasime isegi veidi varem sõitma). Sihtkohaks oli jällegi Sintra
– kuidagi jäi ikka tunne sisse, et Quinta da Regaleira lossi peab
ka ikka ära vaatama. Plaanisime enne avamist sinna jõuda, sest seal
lähedal on parkimiskohti väga vähe ja hiljem minnes peaks kuskilt
asula teisest otsast sinnapoole ülesmäge kõndima hakkama. Sintrale
lähenedes oli esimene vaatepilt, et selle mäe osas (mis on umbes
ainult 500m on kinni pilv, nagu keegi oleks mäele mütsi pähe
pannud. Jõudsime kohale juba peaaegu kell 9 (avatakse 9.30) ja
leidsime parkimiskoha väga lähedal ühe tee servas. Kraadiklaas
näitas 17 kraadi.
 |
| Pilv mäe otsas |
Kõndisime sissepääsu
juurde ja olime siin peaaegu esimesed, paar inimest saabusid meiega
umbes samal ajal. Avamise ajaks oli värava juurde juba üsna palju
rahvast kogunenud, saimegi kohe esimesena piletikassasse, aga kuna
kaardimaksega oli mingi jama, siis mitte esimesena parki. Plaanisime
kohe esimese asjana üles otsida siinse ehk suurima vaatamisväärsuse.
Sisuliselt on see torn, mis läheb hoopis allapoole maa sisse, võib
ka öelda, et kaev. Kõigepealt peab mööda mäekülge veidi
kõrgemale liikuma ja siis jõuabki kaevu ülemise otsani. Kui me
siia jõudsime, ei olnud siin veel mitte kedagi, 10 minutit hiljem
oli see juba üsna inimesi täis. Siit saab siis möörda keerdtreppi
pikalt alla põhja välja minna. Mida me aga ei teadnud, oli et
põhjast läheb edasi tunnel (tunneli allservas oli LED-riba, st
täitsa normaalselt valgustatud), mis hargneb vahepeal paar korda
ning jõuab siis välja väikese tiigini, mis on mingite
vetikataimedega kaetud. Siin olid veel väike kosk ning vette püsti
pandud kivid, mida mööda sai siis tiiki ületada. Uudistasime seda
ülipõneva kohta ning läksime siis tagasi ühe tunneliharuni ja
kõndisime sealt välja.
 |
| Kaev |
 |
| Pirje ülevalt alla vaatamas |
 |
| Tunnel |
 |
| Astmed üle vee (see on vesi, lihtsalt vetikakiht on peal) |
 |
| Tasakaalu harjutamas |
Nüüd olime muidugi
jälle mäekülje peal tükk maad all pool ning teiste kohtade
vaatamiseks pidime natuke ülespoole tagasi vantsima. Seda kohta ei
oskagi hästi kirjeldada, see on veidi nagu mänguväljak
täiskasvanutele. Siin on tunneleid, keerdtreppe erinevate tasandute
vahel, mitmeid torne kuhu otsa samuti keerdtreppidest saab,
koopalabürinte, kus liikumiseks tuli telefoniga valgust näidata
jne. Ja muidugi on siin ka väike uhke loss. Kolasime siin päris
tükk aega ringi, inimesi tuli järjest juurde, aga meie saime enamus
kohti üsna rahulikult läbi käia. Kui ära minema hakkasime olid
tänavatel juba ummikud ja iga väike teeserv autosid täis pargitud.
 |
| Kabel |
 |
| Valvurid |
 |
| Tornis |
 |
| Loss ja aed |
 |
| Labürindis |
 |
| Loss seest |
 |
| Vaate Sintrale, need 2 valget koonustorni kuuluvad ühele siinsetest paleedest |
 |
| Loss |
 |
| Mäe otsas kaks kohta, kuhu me seekord ei jõudnud - kindlus (vasakul sakilised müürid) ja Pena palee (paremal punase ja kollasega) |
 |
| Tornis |
 |
| Veel tornis |
Sõitsime nüüd veel
Sintrasse sisse. Nimelt ostsime me ükspäev poest meeprääniku
moodi küpsiseid, mis olid hästi head ja mida tehakse juhuslikult
Sintras ühes väikses pastelarias. Leidsime sellele üsna lähedal
parkimiskoha ning läksime uudistama. Võtsime kohapeal söömiseks
erinevaid kooke (kitsejuustuga ühed, ja teised magusad: travesseiro,
mis tähendab patja ja on sisuliselt lehttainast seitsmekordselt
kokku volditud ja kreemiga täidetud ja pehme nagu padi ning teine
kohalik maiustus queijada, mis on väike koogike mandlimassist) ja
präänikuid koju kaasa võtmiseks...ja siis võtsime hiljem
söömiseks ka veel mõned kitsejuustuga ja magusaid koogid kaasa.
Edasi sõitsime vahepeal öömajja tagasi ja vedelesime veidi
niisama.
Õhtupoole tegime
pisikese tiiru siin lähedal kohas, kus on väga palju ilusaid
glasuurplaatidega kaetud maju. Selgus, et siin on ka mõned poekesed
ja päris mitu kohvikut. Edasi sõitsime metrooga Cais do Sodre'sse,
et Time-Out marketis väike õhtusöök teha. Pirje võttis
kammkarbid mangotartariga ning mina võtsin kaheksajala hot dogi –
oligi üks suuuur jalg hot dogi vahele pandud ja kartulichipsid ka
veel kõrval. Mõlemad olid väga head. Võtsime veel mõned kroketid
(kroketid on siin kuum teema: põhiliselt on nad tursakoogi kujul või
kreveti või veiselihast, aga täna olid ka mingid uuemad maitsed
saadaval-kitsejuustu ja röstsibula ning tuunikala-tomati ja mõlemad
olid väga maitsvad) ja pasteid ja läksime jõe äärde istuma ja
jalutama.
 |
| Kaheksajala hot dog ja kammkarbid |
 |
| Siinkandis olid kõikidel majadel ilusad glasuurplaadist fassaadid |
 |
| Promenaadi melu |
Kõndisime vaikselt Praca
do Commercio'ni välja, tee peal sõime ära kaasa ostetud ampsud ja
võtsime sealt tuttavast putkast veel ühe grenadillilimonaadi. Praca
juures olevad 2 sammast olid seekord vees, nähtavasti oli tõus ja
veetase tunduvalt kõrgemal. Siin alustas just mängimist üks
Brasiilia bänd, kes tegid väga mõnusat muusikat. Kõik kohad olid
inimesi täis, tundus, et ka siit mööda minev tänav oli
autoliiklusele kinni pandud (võibolla on see terve nädalavahetuse
kinni?). Päike hakkas looja minema ja meie kõndisime mööda
promenaadi metroo juurde tagasi ja sõitsime öömajja tagasi.
 |
| Sambad vees |
 |
| Melu ja bänd Praca de Commerciol |
Kommentaarid
Postita kommentaar