25.september - Faro ja Portimao


Täna ärkasime vara, panime paariks päevaks vajalikud asjad kokku ja võtsime autoga suuna lõuna suunas alla Portugali rannikule, täpsemalt kuurortpiirkonda Algarve. Sõitsime nüüd ka esimest korda üle Vasco da Gama silla, mis on oma 12.3 km pikkusega Euroopa pikim sild. Ülesõit on tasuline (umbes kaks eurot), aga seda tuleb maksta ainult tagasi Lissaboni sõites.

Tee Farosse oli umbes 2,5h sõitu, seda põhiliselt kiirteel, kus vastassuunavöönd on eraldusribaga eraldatud. Kõigepealt tegime peatuse ühe palee juures, millest on tehtud hotell. Siin ümber pidi küll aedades ringi käia saama, aga meie ei leidnud midagi ja vaatasime seda niisama väljast.

Farosse jõudes parkisime auto kohe keset vanalinna katedraali ette väljakule apelsinipuude alla ja jalutasime vanalinnas ringi. Esimest korda õnnestus näha jacaranda-puid, mis parajasti ka õnneks õitsesid ilusate lillade õiekobaratega. Portugalis tundub olevat erakordselt palju toonekurgi ja ka Faro oli neid täitsa täis. Vanalinna kiriku torni ja katusele olid nad nihverdanud neli kurepesa ja kolmes neist oli sees vähemalt üks aga enamasti kaks kurge. Plagistasid kõvasti nokaga.
Jacaranda puu

Kured

Kured

Katedraal ja apelsinipuud

Katedraali ees platsil

Kuna temperatuur oli Faros 29 kraadi, siis püüdsime liikuda vilus ja varjus ja seepärast ei läinud jalutama jahisadamasse, vaid hoidusime vanalinna müüride ja majade varju. Siin olid paljud tänavad ülevalt valgete kangas"purjedega" kaetud, mis kaitsesid mõnusalt päikese eest. Leidsime toreda kohviku, kus sai maitsvat salatit ja täiesti üle mõistuse head külma kohvijooki purustatud küpsiste ja sokolaadiga, vahukoorekuhil otsas. Rohkem magustoit kui kohv. Siiani oleme väga paljude vaatamisväärsuste juures näinud päris hea tasemega tänavamuusikuid ja ka Faro polnud mingi erand-keegi mängis kirikutrepil flööti ja pargipingil viiulit, vanalinnas olid kitarriga muusikud.
Faro tänavad

Kohvijoogid

Farost võtsime suuna Ilha de Faro saareribale, mis on mandrist sillaga eraldatud ja saab autoga peale sõita. Seal on ühel pool vaikne vesi, kus saab suppida (surfilaua peal püsti seistes aerutada) ja teisel pool on ookean suurte lainetega. Korjasime vaiksemalt poolt mõned teokarbikesed, panime varbaotsad vahutavasse ookeanivette ja siis liikusime edasi Albufeirasse, mis tundus tore kuurort ja suur rand, aga päike oli endiselt väga kuum ja tegime lihtsalt kiire tiiru ning suundusime edasi tänase öömaja suunas.
Ookean

Ookean, Ilha de Faro

Albufeira


Nüüd olemegi Portimaos, meil on ookeanivaatega tuba ja otse meie rõdu alla jääb ka väga aktiivne turistitänav koos poekeste ja baaride ja restoranidega. Muusika mängib ja rahvast kõnnib väga palju. Käisime restoranis kohalikke maitseid proovimas ja nüüd istume väikese sangriaga rõdul, temperatuur on 24 kraadi.

Rõdul

Vaade rõdult


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

23.september – Sintra ja maailma lõpp

Kujutis
Täna tahtsime minna Sintra'sse. See on rahvuspark, kus on mitu päris märkimisväärset eelmiste ajasute lossi ja paleed, paljudel neist juures ka suurejooneline aed. Lugesime kõigi kohta neist ja panime enda arvates kaks kõige ägedamat kirja. Hommikul hakkasime juba 9st sõitma, et üsna varakult sinna jõuda. Esimene neist oli Palace de Monserrate. Jõudsime siia paar minutit pärast avamist, ja inimesi peaaegu ei olnudki. See hoone seal on vist ehitatud umbes 18. saj lõpus, kuigi väikseid kabeleid oli seal territooriumil ennegi. 1863 ostis selle ära inglise tekstiilitöösturist Francis Cook, kes seda ka taastama ja edasi ehitama asus. Tema lasi sinna ümber ehitada ka temaatilised aiad. Kõnnimegi esimesena paleehoone juurde – see on kuidagi kompakne ja samas disainilt õhuline, esimene selline mõisamoodi hoone, milles võiks isegi elada. Hoone kahes otsas on ümarad madalad tornid, sees päris keskel on purskkaev ja sealt lähevad kahes suunas pikad kaunistustega koridorid, kuhu paist
Lisateave

28.september – Marque de Pombal ja Cais do Sodre

Kujutis
Täna oli selline rohkem lebotamise päev, magasime kaua ja läksime majast välja ka suht hilja. Täna oli Lissabonis palavam kui ühelgi päeval siiani, isegi varjus oli üsna palav olla. Igatahes sõitsime metroo ümberistumisega Eduardo VII parki. See on selline suurem park, kus on keskel allee suunaga alla linna poole. Alle otsas on Marque de Pombal monument, mis on siin monumentidega üle kallatud linnas üks uhkemaid. Ülevalt vaadates on näha nii park, monument kui ka linn ja jõgi. Marque de Pombal monument Eduardo VII park Monumendist edasi läheb allapoole pikk sirge tänav Avenida de Libertad, millel on keskel eraldi riba puudega, kus on vahepeal ka kohvikuid. Täna oli siin pargis palju laudu müüjatega, müüdi igasuguseid asju suveniiridest antiigini. Uudistasime kohalikku nodi ja Pirje leidis endale ka üht-teist. Tänav jõuab välja peaaegu Rossio väljaku juurde. Käisime siin kõigepealt ühes postkontoris ja tasusime ära Algarves kogunenud automaatsete teetollide maksud ni
Lisateave

18. september - saabumine

Kujutis
Täna hommikul oli äratus enne kella 4, ajasime ennast vaikselt püsti ja sõitsime taksoga lennujaama (ühtegi Uberit ei olnud saadaval). Tallinna lennujaamas ei olnudki vist kunagi nii palju inimesi näinud – turvakontrolli saba oli nii pikk, et automaatväravast, kus sa oma pardakaarti näitad, ei mahtunud sissegi, sest teisel pool olid inimesed vastas. Aga järjekord liikus kiiresti ja varsti olimegi lennujaamas sees. Seal oli ka inimesi palju, vähemalt 2 charterlendu läks üsna ühel ajal, üks Antalyasse ja teine Santorinile. Meie Air Balticu lend see-eest oli üsna tühi. Päike oli ka just tõusmas ja kui õhku tõusime veel üsna pimedas, siis varsti hakkasid pilved roosaks minema ja päike tuli välja. 2,5 tunni pärast olimegi Brüsselis, kus oli parasjagu ainult 6 kraadi. Siin oli meil mitu tundi aega – sõime natuke (hirmus head vegan-salatit kinoa ja seenehummusega), vaatasime poodidesse ja uudistasime hiigelsuurt valikut Belgia šokolaadist. Brüsseli lennujaam on maailma suurim sokolaadi
Lisateave