24.september – Bairro Alto



Täna avastasime linnaosa, mis jääb Rossiost ja Praca de Comerciost veidi lääne poole – Bairro Alto ja osaliselt vist ka Chiado. Alustuseks sõitsime metrooga Rossiosse ja hakkasime jalutama mööda jalakäijate tänavaid Rua de Carmo ja Rua de Garrett. Siin on igasuguseid poode, paar huvitavat oli ka, ega enamasti ei midagi väga põnevat. Muidugi olid need kogu aeg ülesmäge. Tegime kõrvalpõike veel ühe kloostri juurde (täpsemalt on need rohkem varemed), aga otsustasime sisseminekuks mitte piletit osta. Selle asemel kõndisime siin kõrval olevale vaateplatvormile, sest me olime nüüd linna alumisest osast juba palju kõrgemal. Alt saaks siia üles sõita 5 euro eest liftiga, 1,5 euro eest oleks veel korruse trepist kõrgemale saanud, aga eelviimase korruse vaade oli täiesti tasuta igas suunas. Kloostris sees on õhtuti mingi kolmveerandtunnine valgusshow, vaatame kas õnnestub mõni õhtu end selleks ajaks sinna sättida.
Vaade ülevalt linnale

Kloostri varemed

Sild, mis ühendab vaateplatvormi tänavaga

Jalutasime veidi edasi, tasapisi hakkas tulema hästi õrna uduvihma (nagu kuskil oleks purskkaev, kust vahepeal paar piiska pritsib) ja tasapisi hakkas see tihedamaks minema, aga päris meie mõistes vihmaks ei läinudki. Leidsime parasjagu üles koha, kust saab Bifanas'eid – õhukeste küüslaugus ja valges veinis marineeritud sealihaviiludega võileivad. See oli kohalike seas ka väga populaarne koht ja oli lõuna ajal üsna täis. Meil õnnestus aga õues endale üks laud saada, sõime mõned võileivad ja ootasime päikesevarju all kuni vihm hõredamaks läks.

Siit umbes 50m edasi oli üks Manteigaras keti koht, kust võtsime jälle 6se karbi Pasteis de Nata'sid ja panime need kõndimise pealt üsna varsti nahka. Siin pidi veel üks luksuslikumate poodide tänav olema, aga peale paari suveniiripoe ei näinud me seal midagi. Jõudsime hoopis välja ühe kiriku juurde (Church of Sao Roque), mis on väljast mittemidagiütlev, aga seest pidi ilus olema ja astusime sisse. Siin oli päris palju vaatamist – igasuguseid nikerdusi ja artifaktide kogusid. Peasaali lagi oli üleni puidust ning maalinguga kaetud.



Järgmisena läksime otsima funikulööri, millega saab sõita mäest ülespoole vaateplatvormile. Edasi kõndides selgus, et me juba olimegi selle ülemise otsa juures ja seega vaateplatvormil – me olime lihtsalt ringiga kogu aeg vaikselt mäest üles läinud selle sama osa, mis see trammilaadne sõiduk otse alt Rossiolt üles ronib. See platvorm oli osaliselt renoveerimisel ja seega ei olnud päris ideaalne vaade, aga peaaegu tervet linna oli siit siiski näha. Siis kuulsime seljatagant ebatavalisi linnuhääli ja nägime, et paari puu otsas oli parvede viisi rohelisi papagoisid – mitukümmend tükki. Istusime siin tükk aega (vahepeal läks ilm selgeks ja päike tuli välja) ja nautisime vaadet ja otsustasime siis edasi jalutada. Umbes sel ajal lendas aga terve parv papagoisid minema (ja siit pärast mööda tulles neid siin enam ei olnudki), seega tundub, et ajastusega vedas, et me neid üldse nägime siin.

Funikulöör, millega ma üles ei tulnud


Teeme ka ühe selfi

Papagoid


Märkasime, et siin sõidab veel üks trammiliin, kus on vanad trammid (nr 24) ja otsustasime sellega tuuri teha – sõitsime lõpppeatusesse ja tagasi, tuleb välja, et see läheb nii akveduktist kui Amoreirase ostukeskusest mööda). Kuna oli juba tipptund, siis liikus tramm väga aeglaselt, tuktukid ja autod ümberringi siblimas. Lõpuks jäi puha seisma, sest kitsal tänval oli ees prügiauto, mis prügikonteinereid tühjendas. Keset tipptundi! Mõlemad prügivedajad olid pikajuukselised naisterahvad, see oli küll uudne vaatepilt. Nii me seal prügiauto taga tiksusime ja lõpuks jõudiski tramm ringiga sama bifanaste koha juurde tagasi. Võtsime siin väljakul ühe kohvi ja istusime niisama ja vaatasime ilusat ilma. Ja siis otsustasime metrooga öömajja tagasi sõita, et saaks õhtul veel kodukandi liharestorani proovima minna. Seekord läksime peale peatusest, kust me varem sõitnud ei olnud. Siin kohas on vist mägi kõrgem, sest alla sõitmiseks oli järjest kokku 5 eskalaatorit. Metrooga käib sõit ikka kiirelt, ilmselt olime metroo peal vähem aega kui eskalaatoritel ja selle ajaga läbis see 3 peatust.

Kohvipaus



Metroo

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

23.september – Sintra ja maailma lõpp

28.september – Marque de Pombal ja Cais do Sodre

18. september - saabumine