Tänane plaan oli minna
kesklinnast veidi lääne poole, kohta nimega Belem. Selleks istusime
kõigepealt metroo peale ja sõitsime 4 peatust selle liini lõppu
Cais do Sodre'sse. Sealt sai juba otse rongi peale istuda, kust
Belem'ini on 3 peatust sõita (7 minutit). Rong oli üsna täis ja
kui lõpuks maha astusime, oli terve kitsas perroon üks suur
järjekord inimesi, kes siin olid otsustanud maha tulla. Et teisele
poole raudteed saada, pidi treppidest üles jalakäijate sillale
ronima ja teiselt poolt raudteed jälle alla – see tekitas paraja
tropi perroonile.
Siin on sisuliselt 3
parki üksteisega, kõrvuti ja asusimegi läbi nende meie esimese
sihtpaiga juurde – Pasteis de Belem. Me oleme neid kohalikke
koogikesi juba mitmes kohas söönud, aga siit kohvikust on need
alguse saanud ja neid tullakse siia kaugelt otsima, sellel kohal on
Google rakenduses 39'000 arvustust (juba 500-1000 on tavaliselt päris
palju)! (Nagu hiljem selgus), siis järjekord ei olnudki veel eriti
pikk, saime oma Pastelid kätte, võtsime kõrvalt ühe Starbucksi
kohvi ja läksime istusime parki pingile ja vaikselt siis nosisime
neid. Olid küll paremad kui mujal! Ka tuvidele oli see teada ja nii
nad meid seal piirasid purukeste asjus.
 |
| Tuvide piiramisrõngas |
 |
| Pargis, see oli Tai Kuningriigi kingitus heade suhete tähistamiseks Portugaliga |
Järgmine peatus oli kohe
keskmise pargi kõrval olev klooster Mosteiro Jeronimos. Nagu selgus,
on samas majas ka arheoloogiamuuseum, otsustasime siis kombineeritud
pileti võtta, sest see maksis ainult 2 eurot rohkem kui ainult
kloostrikülastus (muuseum üksi oleks 5 eurot maksnud). Seisime siis
pika piletijärjekorra ära ja selgus, et kassa asemel on 3
piletiautomaati ja üks onuke siis kes seal juhendas nende kasutamist
– pole ime, et see nii aeglaselt liikus. Siis selgus, et ühegi
kotiga sinna sisse ei lasta, kotid tuli kuhugi teisele poole ära
panna. Selleks oli seal umbes 15 kappi (kogu suure külastajatearvu
kohta!), ehk siis järgmiseks pidime seal ootama kuni kapp vabanes.
Läksime siis muuseumisse sisse, esimese ruumi ees olid veel eraldi
turvaväravad ja mingi vanake valvas seal. Ruumis oli lihtsalt hunnik
vanu ehteid vitriinkappides, osa neist kullast – ju siis peeti nii
väärtuslikuks, et ei saa külastajaid kotiga sisse lubada. Ja peale
selle oligi ainult veel üks ruum, mis enamuses koosnes erinevatest
vanadest sambaosadest, muud sealt suurt ei olnudki. Ei tasunud
kuidagi kogu seda jamamist ära.
 |
| Mosteiro Jeronimo |
 |
| Mosteiro Jeronimo |
 |
| Mosteiro Jeronimo |
 |
| Mosteiro Jeronimo |
Aga siis läksime edasi
vanasse kloostrisse. See oli Lõuna-Euroopale üsna tüüpiliselt
selline suur siseõu, mille igas küljes katusealune, mis erinevate
dekoreeritud sammastega ümbritsetud. Ja siis teisel korrusel veel
samasugune ringike. Mingil imelikul moel liikus siin keskel väga
hästi õhk ja hästi mõnus oli siin istuda – isegi pärast õues
oli kuidagi kuumem.
 |
| Mosteiro Jeronimo |
Edasi jalutasime läbi
kolmanda pargi, kus oli keskel purskkaev, mida me enne töötamas
nägime eemalt, aga mis nüüd midagi ei teinud. Ka oli siin paar
pisikest tiiki partide ja veel mingite meile tundmatute lindudega.
Jõudsime mere ääres asuva maadeavastajatele pühendatud monumendi
juurde. Võtsime ühe külma värskelt valmistatud limonaadi ja
jalutasime mööda jõe äärt edasi. Kõigepealt tuli vastu üks
jahisadam, mille ümber pidime tiiru tegema ja läbi veel ühe pargi
jõudsime järgmise tuntud vaatamisväärsuseni – Torre de Belem.
See on endine kaitserajatis, asub jõe ääres ja sellele on igast
küljest head vaated. Sinna oleks tasu eest ka sisse saanud, aga
otsustasime seekord seda mitte teha.
 |
| Maadeavastajate monument, jõgi, sild ja Krituse kuju |
 |
| Torre de Belem |
 |
| Torre de Belem |
Leidsime ühe söögikoha,
millel olid mõnusad istumiskohad mändide all ja tegime kerge eine.
Siis hakkasimegi vaikselt mööda jõe äärt tagasi jalutama. Plaan
oli veel üks karp Pasteisid osta samast kohast, aga järjekord oli
selleks hetkeks juba pikalt mööda tänavat ja otsustasime seega
hoopis trammi peale minna. See oli nüüd esimene selline moodne
tramm, sees oli konditsioneer ja puha. Tulime metroo alg/lõpp-peatuse
juures maha ja avastasime, et siin ongi Mercado Riberia (Time-Out
market). Siin on ka nö kohalik turuosa, mis küll oli praegu juba
kinni, aga enamus sellest on selline üks suur food-court kust
saab osta erinevaid sööke ja siis saali keskel olevate laudade taga
neid süüa. Meil olid veel kõhud täis, aga siia on plaan veel
millalgi tulla. Saime ikkagi oma lohutus-pasteid siit kätte, varsti
hakkame neid sööma :) Siit oligi veel ainult metrooga öömajja
tagasi sõita ja tänaseks aitab ka.
 |
| Lõunapaus |
 |
| Time-Out Market |
Kommentaarid
Postita kommentaar