21.september – vihma sajab


Eile õhtul avastasime, et täna toimuv pidav tänavatoidufestival koos bändide ja värkidega on tühistatud "halva ilma tõttu". Hommikul ärgates tundus tõesti, et veidi on sadanud. Plaanisime siis päeva veeta kaubanduskeskuses. Selle jaoks tuli auto parklast välja manööverdada ja mööda kitsaid tänavaid mäest üles-alla ja trammidega võidu kimada. Jätsime auto kaubakeskuse parklasse ja jalutasime veidi edasi, kus teadsime olevat vana akvedukti.
Meie rendiauto parklas

Väga täpselt ei olegi aru saanud, aga siin on üks vana veereservuaar ning siit algab akvedukt. Vahepealne osa vist siiski pole säilinud ja see katkeb, kuid see läheb pärast veel pikalt edasi ning on kõige kõrgemas kohas maanteed ületades 65m kõrge. Siin kulgeb see ühe kohaliku pargi servas ja keerab siis üle tee, moodustades seal kaare. Ühe kaare alla on ka ilmselt hiljem ehitatud väike kirik.
Akvedukti kaar

Akvedukt

Kirik kaare all

Pärast jalutasime tagasi (mäest üles terve tee loomulikult) ja vaatasime kaubakeskuses ringi. Küllaltki suvaline koht, üks sisustuspood oli vaid tore. Toidupood oli suurim, mida Lissabonis siiani näinud olime ja kasutasime juhust ning ostsime kõike, mis maitsev tundus.
Pargis

Hibiskus

Autoga tagasi sõites hakkas uuesti tibutama ja vahetult enne meie parkimismajja keeramist muutus sabin padukaks. Ootasime, et ehk läheb üle, sest meil oli plaanis tänavaotsa liharestorani minna, kuid sadas aina tihedamalt ja me suhkrust. Tegime hoopis ise süüa ja liharestorani läheme teinekord.
Vihma sajab endiselt ja vaade aknast on nii hall, et tagumisi maju õieti ei paistagi. Siin on majadel akende taga pesunöörid-paned sokid kuivama ja siis sikutad alumisest nöörist ja sokid sõidavad eemale. Nii ei pea palju aknast välja küünitama. Praegu need pesunöörid kõik tilguvad vihmast ja kõrvlkorteri sokid samuti. Iseenesest kaval süsteem, aga eestlane ilmselgelt ei tahaks oma pesutükke enda akna taga lehvitada.
Vihmane Lissabon

Katused on siin kõik punastest kividest ja vanematel majadel on osad katusekivid sellised lamedad astmed, mida mööda saab katuseharjale ronida. Ei tundu väga turvaline. Muude majade kohta ei tea rääkida, aga meie majal on hirmus õhukesed seinad – naabrite kolinad on väga hästi kosta. Mingi tropp teeb kõrvalkorteris öösel remonti. Kell 23 alustab ja hommikuni välja. Üleeile paigaldas mingeid torusid öö otsa ja kolistas nendega, täna vist vähem või siis me olime juba harjunud.
Täna mingeid suuremaid plaane polegi meil. Puhkame koibi ja teeme homseks plaane.

...siin pidi olema tänase blogi lõpp, see oli valmis kirjutatud ja juba postitamisvalmis...kui äkki tuli päike pilve tagant välja. Vaatasime, et veidi on veel päikeseloojanguni aega ja otsustasime kiirelt minna siin lähedal olevale vaateplatvormile. Kõigepealt on mööda tänavat ülespoole tükk maad minna ja siis veel treppe pidi lisaks – jõudsime 2 minutit enne päikeseloojangut üles. Taevas oli selleks ajaks juba üsna selgeks läinud. Nautisime seal veidi vaadet ja tulime alla tagasi.

Päike tuli välja!
Teel üles

Jõudsime!

Päike loojub
 
Vaade ülevalt. Vasakul näha ka natuke jõge, 25. aprilli silla postid ja jõe teisel kaldal olev suur Kristuse kuju 
 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

23.september – Sintra ja maailma lõpp

Kujutis
Täna tahtsime minna Sintra'sse. See on rahvuspark, kus on mitu päris märkimisväärset eelmiste ajasute lossi ja paleed, paljudel neist juures ka suurejooneline aed. Lugesime kõigi kohta neist ja panime enda arvates kaks kõige ägedamat kirja. Hommikul hakkasime juba 9st sõitma, et üsna varakult sinna jõuda. Esimene neist oli Palace de Monserrate. Jõudsime siia paar minutit pärast avamist, ja inimesi peaaegu ei olnudki. See hoone seal on vist ehitatud umbes 18. saj lõpus, kuigi väikseid kabeleid oli seal territooriumil ennegi. 1863 ostis selle ära inglise tekstiilitöösturist Francis Cook, kes seda ka taastama ja edasi ehitama asus. Tema lasi sinna ümber ehitada ka temaatilised aiad. Kõnnimegi esimesena paleehoone juurde – see on kuidagi kompakne ja samas disainilt õhuline, esimene selline mõisamoodi hoone, milles võiks isegi elada. Hoone kahes otsas on ümarad madalad tornid, sees päris keskel on purskkaev ja sealt lähevad kahes suunas pikad kaunistustega koridorid, kuhu paist
Lisateave

28.september – Marque de Pombal ja Cais do Sodre

Kujutis
Täna oli selline rohkem lebotamise päev, magasime kaua ja läksime majast välja ka suht hilja. Täna oli Lissabonis palavam kui ühelgi päeval siiani, isegi varjus oli üsna palav olla. Igatahes sõitsime metroo ümberistumisega Eduardo VII parki. See on selline suurem park, kus on keskel allee suunaga alla linna poole. Alle otsas on Marque de Pombal monument, mis on siin monumentidega üle kallatud linnas üks uhkemaid. Ülevalt vaadates on näha nii park, monument kui ka linn ja jõgi. Marque de Pombal monument Eduardo VII park Monumendist edasi läheb allapoole pikk sirge tänav Avenida de Libertad, millel on keskel eraldi riba puudega, kus on vahepeal ka kohvikuid. Täna oli siin pargis palju laudu müüjatega, müüdi igasuguseid asju suveniiridest antiigini. Uudistasime kohalikku nodi ja Pirje leidis endale ka üht-teist. Tänav jõuab välja peaaegu Rossio väljaku juurde. Käisime siin kõigepealt ühes postkontoris ja tasusime ära Algarves kogunenud automaatsete teetollide maksud ni
Lisateave

18. september - saabumine

Kujutis
Täna hommikul oli äratus enne kella 4, ajasime ennast vaikselt püsti ja sõitsime taksoga lennujaama (ühtegi Uberit ei olnud saadaval). Tallinna lennujaamas ei olnudki vist kunagi nii palju inimesi näinud – turvakontrolli saba oli nii pikk, et automaatväravast, kus sa oma pardakaarti näitad, ei mahtunud sissegi, sest teisel pool olid inimesed vastas. Aga järjekord liikus kiiresti ja varsti olimegi lennujaamas sees. Seal oli ka inimesi palju, vähemalt 2 charterlendu läks üsna ühel ajal, üks Antalyasse ja teine Santorinile. Meie Air Balticu lend see-eest oli üsna tühi. Päike oli ka just tõusmas ja kui õhku tõusime veel üsna pimedas, siis varsti hakkasid pilved roosaks minema ja päike tuli välja. 2,5 tunni pärast olimegi Brüsselis, kus oli parasjagu ainult 6 kraadi. Siin oli meil mitu tundi aega – sõime natuke (hirmus head vegan-salatit kinoa ja seenehummusega), vaatasime poodidesse ja uudistasime hiigelsuurt valikut Belgia šokolaadist. Brüsseli lennujaam on maailma suurim sokolaadi
Lisateave