18. september - saabumine

Täna hommikul oli äratus enne kella 4, ajasime ennast vaikselt püsti ja sõitsime taksoga lennujaama (ühtegi Uberit ei olnud saadaval). Tallinna lennujaamas ei olnudki vist kunagi nii palju inimesi näinud – turvakontrolli saba oli nii pikk, et automaatväravast, kus sa oma pardakaarti näitad, ei mahtunud sissegi, sest teisel pool olid inimesed vastas. Aga järjekord liikus kiiresti ja varsti olimegi lennujaamas sees. Seal oli ka inimesi palju, vähemalt 2 charterlendu läks üsna ühel ajal, üks Antalyasse ja teine Santorinile.

Meie Air Balticu lend see-eest oli üsna tühi. Päike oli ka just tõusmas ja kui õhku tõusime veel üsna pimedas, siis varsti hakkasid pilved roosaks minema ja päike tuli välja. 2,5 tunni pärast olimegi Brüsselis, kus oli parasjagu ainult 6 kraadi. Siin oli meil mitu tundi aega – sõime natuke (hirmus head vegan-salatit kinoa ja seenehummusega), vaatasime poodidesse ja uudistasime hiigelsuurt valikut Belgia šokolaadist. Brüsseli lennujaam on maailma suurim sokolaadimüüja – igas minutis müüakse siin 1.5 kg sokolaadi, päevas 2 tonni ja aastas 800 tonni ringis. Ei saanud meiegi päris ilma sokolaadita lahkuda. Pirjel õnnestus keset lennujaama ka üks pokereid teha ja edasi juba Lissaboni lennu peale, mis oli veidi alla 3 tunni.

Brüsseli lennujaam

Pilved Lissaboni lähedal

Maandudes otsisime kõigepealt üles metroopeatuse, et sealt järgmisteks päevadeks endale transpordikaart osta, kuhu saab raha peale laadida, millega saab siis erineva ühistranpordiga sõita. Edasi läksime rendiautole järele, kus oli päris pikk ootejärjekord. Igatahes saime lõpuks auto kätte ja sõitsime öömaja juurde.

Esimene nali oli see, et see uks maja alla parkimisalasse, kus peaks sisse sõitma, ei töötanud – panime siis auto ajutise koha peale. Siis saime öömaja kätte, läksin veel autost viimaseid asju tooma kui selgus, et nad olid meile vale korteri andnud – neil on 3 öömaja siin samas hoones ning pidime mõned korrused ülespoole kolima. Vahepeal selgus, et seda ust saab käsitsi lahti hoida ning parkisime auto õige koha peale.

Jalutasime siis siia samasse kõrvaltänavasse toidpoodi, mida kohalikud soovitasid. Selline väike poekene, aga enamus asju oli olemas ja hinnad tundusid ka üsna soodsad. Hankisime õhtusöögiks grillkana (väga populaarne siin) ja kõrvalt kohvikust võtsime esimesed pasteis de nata'd ning proovisime ära ka bola de berlim'i – sisuliselt meie moosipall, aga moosi asemel on kohalik kollane kreem- See ei olnud midagi väga erilist, aga pasteid olid küll head. Soojad ja krõbedad ja 50senti tk.

Meil on reisidel alati üks enda LED tulede riba kaasas, millega meeleolu luua

Siit ülemisest korterist on päris mitmesse külge huvitavad vaated linnale ja katustele. Igatahes täna pikalt ei askelda ja üritame ennast välja magada.

Vaade öömaja aknast

Vaade öömaja teisest aknast